Tips 1

Huma iežat mánnávuođa birra

Tips 1_snakk om barndommen

Iežat mánnávuohta mearkkaša ollu dasa movt don šattat váhnemin. Jurddaš ja huma iežat bajásšaddama birra, ja maid don háliidat ja it háliit viidáset addit iežat mánnái.

Rávvagat

Jurddaš iežat mánnávuođa birra. Čále maid háliidat viidáset addit, ja maid it háliit viidáset addit iežat mánnái. Juogat dan maid leat čállán iežat guimmiin, jorttamovrrain, doaktáriin dehe soapmásiin dearvvasvuođastašuvnnas.

Máná vuoiŋŋamaččat eai leat gárvvisin ovdánan go riegáda. Dát mearkkaša ahte máná eallima vuosttaš jagiin dáhpáhuvvá stuorra ovdáneapmi. Dát ovdáneapmi lea dan duohken ahte lagamus fuolaheaddjit leat doppe.

Doai váhnenguovttos fuolaheahppi biepmu, jeđđehusa ja eará dárbbuid mat rupmašis leat, muhto maiddái oadjebasvuođa, fuola ja árvvosmahttima mii dagaha mánná oahppá čájehit iežas dovdduid. Mánát ohcet ja čatnasit sidjiide geat addet oadjebasvuođa ja fuola, ja vuosttaš oasis eallimis lea ovttasdoaibman oadjebas rávisolbmuiguin áibbas mearrideaddji.

Máná vuoiŋŋamaččat lea programmerejuvvon ovttasdoaibmat earáiguin, ja mánát gulahallet riegádeami rájes. Álggos lea sáhka das, ahte mánná čierru, ja ollesolbmot ges geahččalit gávdnat rivttes veahkehanvuogi. Aiddošaddan váhnemin doai áddebeahtti dađistaga maid mánná dárbbaša go čierru. Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte borrat, oađđit dahje naffát ja dovdat lagasvuohta. Jos dus lea čalbmeoktavuohta mánáin, de son dađistaga oassálastá eanet ovttasdoaibmamii mojiiguin, geahčastagaiguin, jienaiguin ja rumašlihkademiiguin. Dađistaga go mánut gollet, de boahtá ovttasdoaibman dagahit ahte máná ja ollesolbmuid oktavuohta ovdána iešguđetlágan vugiiguin.

Dárbu fuolahuvvot, čájehit fuola ja suokkardallat máilmmi lea guovddážis buot mánáin. Danne lea deaŧalaš máná ovdáneapmái ahte dat árrat čatnasa dássedis ja oadjebas ollesolbmuide. Lagas gaskavuođat mearkkašit ollu dasa movt máná vuoiŋŋamaččat ovdánit. Dáid čanastagaide gaskal mánáid ja ollesolbmuid lea vuođđun buorre ovttasdoaibman, ja mánát ásahit iešguđetlágan čanastagaid iešguđet ollesolbmuiguin. Váhnenrollas lea máŋgga dáfus sáhka hálddašit sihke iežas ja máná dárbbuid ja dovdduid.

Buohkain geat šaddet vánhemin, leat iežas mánnávuođas ja bajásšaddamis buorit ja heajos vásáhusat. Jus don ieš it vuostáiváldon oadjebasvuođain ja buriin ovttasdoaibmamiin sis geat galge fuolahit du, de dat sáhttá váikkuhit dasa movt don hálddašat váhnenrolla. Dákkár negatiiva vásáhusat sáhttet dagahit du hearkin dahkat dan seamma iežat máná vuostá. Dát sáhttá maid dahkat dutnje váttisin fuolahit máná lagasvuođa ja oktavuođa dárbbuid, dahje don soaittát oažžut jurdagiid geavahit veahkaválddálašvuođa. Jus dus lea dilli nu dahje oainnát ahte du guoibmi rahčá, de lea hui dehálaš ahte oaččut veahki ja bagadallama smiehttat iežat mánnávuođa birra ja dikšut dan.

MUITTE

Mánát dárbbašit oadjebasvuođa ja fuolaheami. Jus iežat bajásšattadettiin váillui dat, de sáhttá leat váttis viidáset addit dan iežat mánáide. Huma dan birra, vuoi šaddá álkibut ipmirdit movt mánnávuođa vásáhusat leat váikkuhan dutnje.

Dán siiddu sisdoallu lea ráhkaduvvon ovttas psykologaspesialisttain Anders Dovran ja psykologain ja fágavástideddjiin Stian Tobiasseniin, goappašagat bargaba Stine Sofie Guovddážis.